Viirused, ussid ja trooja hobused on pahatahtlikud programmid, mis võivad kahjustada teie arvutit ja selles talletatud teavet, aeglustada internetisidet ning kasutada teie arvutit enese levitamiseks teistesse arvutitesse; tavaliselt neisse, mis kuuluvad teie töökaaslastele, sõpradele ja sugulastele. Ettevaatusabinõusid kasutades ja mõistlikult käitudes saate nende ohtude ohvriks langemise võimalusi vähendada. See on nagu koduukse lukustamine oma perekonna kaitseks.

Lugege edasi, et tutvuda mõistete ja moodustega, mis aitavad kontrollida, ega te pole ohvriks langenud, ning lahendustega, mida saate kasutada oma arvuti turvalisemaks muutmisel.

Mis on viirus?

Viirus on arvutikoodijupp, mis kinnitab end programmi või faili külge, et arvutist arvutisse paljuneda ja nakkust edasi levitada. Viirused võivad rikkuda teie tarkvara, faile ning riistvara.

Viirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja isegi riistvara. 

Täpselt nagu inimesi nakatavate viiruste tõsidus varieerub lühikese gripi ja ebola vahel, on ka arvutiviiruste hulgas nii pisut häirivaid kui ka otseselt hävitavaid. "Klassikalise" viiruse levimiseks on vaja inimese abi, näiteks faili jagamist või meilisõnumi saatmist.

Mis on uss?

Uss, nagu ka viirus, on konstrueeritud ennast ühest arvutist teise kopeerima, kuid ta teeb seda automaatselt, kasutades arvuti funktsioone, mis on mõeldud failide või andmete transpordiks. Kui teie arvutisüsteemis on uss, võib ta iseseisvalt edasi liikuda. Usside võime massiliselt paljuneda kujutab endast suurt ohtu. Näiteks võib uss saata enese koopiaid kõigile teie aadressiraamatus leiduvatele e-posti aadressidele, teha sama igas järgmises arvutis, kuhu tal õnnestub levida, ning põhjustada doominoefektina väga palju võrguliiklust, mis võib aeglustada ettevõttevõrke ja internetti. Uued ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke, pannes teid (ja kõiki teisi) ootama internetis veebilehekülgede kuvamist võib-olla kaks korda kauem.

Uss Liik viiruseid. Uss ei vaja levimiseks üldjuhul kasutaja tegevust ning levitab endast võrkudes terviklikke koopiaid (võib ka muteeruda). Uss võib kasutada mälu või võrguühendust ning sellega põhjustada arvuti töövalmiduse kao.

Kuna ussid ei vaja levimiseks "peremeesprogrammi või -faili", võivad nad ka teie süsteemi tungida otse võrgu kaudu ning võimaldada kellelgi teisel teie arvutit kaugjuhtimise teel kasutada. Näiteks hiljutine uss MyDoom oli konstrueeritud avama nakatatud süsteemides "tagaukse" ning kasutas ohverarvuteid veeibisaitide ründamiseks.

Mis on trooja hobune?

Nii nagu müütiline trooja hobune nägi välja nagu kingitus, kuid sisaldas Kreeka sõdureid, kes Trooja linna vallutasid, on tänapäeva trooja hobused arvutiprogrammid, mis näivad kasulikud, kuid tegelikult ohustavad teie turvalisust ja võivad teha palju hävitustööd. Hiljuti levis üks trooja hobune meilisõnumina koos manusfailidega, näiliselt Microsofti turvavärskendustega; tegelikkuses osutusid need viirusteks, mis üritasid välja lülitada viirusetõrje- ja tulemüüritarkvara.
Trooja hobused levivad, peibutades inimesi käivitama programme, mis näivad pärinevat ohutust allikast. Trooja hobuseid saab kaasa panna ka tarkvarale, mida te tasuta alla laadite. Ärge kunagi laadige alla tarkvara allikast, mida te ei usalda.

Kuidas ussid ja viirused levivad?

Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega mälupulkadel,  CD/DVD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti, suhtlusprogrammide, veebilehtede, P2P-programmide teel ning väljajagatud ressursside kaudu, kasutades selleks nn. turvaauke.
Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.

Paljud kõige ohtlikumatest viirustest on levinud eelkõige meilisõnumite manustena - failidena, mida saadetakse koos meilisõnumiga. Tavaliselt on lihtne näha, kas meilisõnumiga on kaasas manus, kuna sõnumi juures kuvatakse kirjaklambri-ikoon, mis kujutab manust ning mille juures on manuse nimi. Meilimanustena võite igapäevaselt saada mitut erinevat tüüpi faile, näiteks fotosid, Microsoft Wordis kirjutatud kirju ja kasvõi Exceli arvutustabeleid. Viirus käivitatakse, kui te manusfaili avate (tavaliselt manuse ikooni topeltklõpsates).

Näpunäide: Avage meilisõnumite manuseid vaid siis, kui te manust ootate ning teate täpselt mis failiga tegemist on.

Kui saate kelleltki tundmatult meilisõnumi koos manusega, tuleks see viivitamatult kustutada. Kahjuks pole enam turvaline avada ka tuttavatelt inimestelt saabunud meilimanuseid. Viirused ja ussid võivad teavet meiliprogrammidest varastada ning saata ennast ise edasi kõigile, kes teie aadressiraamatus kirjas on. Seega, kui saate kelleltki meilisõnumi, mis pole arusaadav, või koos manusfailiga, mida te pole oodanud, võtke alati saatjaga ühendust ja küsige sõnumi sisu kohta järele.

Viirused võivad levida ka koos internetist alla laaditavate programmidega, või sõpradelt laenatud või isegi poest ostetud ketastega. Taolised viiruste levimise viisid on vähem levinud. Enamasti saadakse viirus tundmatu meilisõnumi manuse avamisel ja käivitamisel.

Kuidas saan kontrollida, ega mul pole ussi ega muud viirust?

Nakatunud programmi avades ei pruugi te teada, et sellega kaasneb viirusega nakatumine. Teie arvuti võib hakata aeglasemalt töötama, sisendile mitte reageerida või pidevalt mõne minuti järel töö katkestada ja taaskäivituda. Mõnikord ründab viirus faile, mida on vaja arvuti käivitamiseks. Sellisel juhul võite arvuti toitenupust käivitamisel jääda tühja kuvari ette ootama.

Kõik need sümptomid on arvutiviirustele iseloomulikud märgid - kuigi neid võivad põhjustada ka riist- või tarkvaraprobleemid, millel pole viirustega midagi pistmist.

Olge ettevaatlikud meilisõnumitega, mis sisaldavad hoiatusi, nagu oleksite te ise saatnud viirust sisaldava meili. See võib tähendada, et viirus on võltsitud meilisõnumile märkinud saatja aadressiks teie aadressi. See ei tähenda tingimata, et viirus oleks teie arvutis. Mõni viirus oskab meilisõnumite aadresse võltsida. Seda on nimetatud ka "spuufimiseks".

Kui teie arvutisse pole installitud ajakohast viirusetõrjetarkvara, pole muud kindlat moodust veendumaks, kas arvutis on viirus või mitte.