Blogi

Mis on MYSQL või SQL andmebaas?

MySQL on väga populaarne avatud lähtekoodiga relatsioonbaasihaldur Rootsi firmalt MySQL AB, mis kasutab struktureeritud päringukeelt (SQL). Kuna MySQL’i lähtekood on avalik, siis võib igaüks seda GNU litsentsi tingimustele vastavalt alla laadida ja oma vajadustele kohandada.

SQL on enamlevinud päringukeel andmebaasidega suhtlemiseks, mis arendati IBM poolt varastel 70-del. Andmetega töötamiseks kasutati selles keelt SEQUEL (Structured English Query Language), mis on SQL keele esimeseks versiooniks. Keelt kirjeldati 1976 a. novembris ajakirjas IBM Journal of R&D. Keelele anti hiljem uus nimi - SQL (Structured Query Language). 70-ndate lõpus nägi Relational Software Inc (praegune Oracle Corporation) loodus potentsiaali ning arendas oma versiooni SQL’st.

Nagu öeldud on SQL andmebaasistandard. Kuid iga SQL arendaja lisab juurde täiendavaid omadusi ja seega on tekkinud mitmeid versioone. Enam levinumad andmebaasimootorid on MySQL, PostreSQL, aga ka Microsoft SQL server.

Andmebaasid lubavad teil hoida palju informatsiooni lihtsasti ligipääsetaval viisil. Andmebaasid ise ei ole inimeste poolt lihtsad lugeda. MySQL andmebaasid on vajalikud paljudele veebi programmidele/skriptidele kaasaarvatud foorumitele, CMS’idele ja teistele. Et kasutada andmebaasi, peate selle looma. Ainult MySQL kasutajad millel on antud andmebaasi jaoks õigused saavad sealt lugeda ja sinna kirjutada.

Algajal on vast kõige lihtsam võrrelda MySQL'i MS Exceli või mõne muu tabeliarvutusprogramiga. Nii nagu Excelis on failid, mis võivad sisaldada palju tabeleid, on MySQLis andmebaasid, mis võivad samuti sisaldada palju tabeleid.

MySQL paistab silma kiiruse, töökindluse ja paindlikkuse poolest ning töötab eriti hästi sisuhalduses. Tänapäeva uued kodulehed ongi peamiselt üles ehitatud andmebaasile, kus asub info ja selle töötlemine.

 

Kuidas seadistada Thunderbird e-posti lugemiseks oma arvutisse

Thundebird  on vabavaraline tarkvara ja kõigile TASUTA kasutamiseks.

Peale installeerimist avage programm. ( või kui jätate installatsiooni käigus linnukese "Lunch Mozilla Thunderbird now" siis avaneb see peale "Finish" nuppu vajutamist automaatselt)

Esimeses aknas küsib programm kas imporidn mõned seadisutsed, kontod või aadressiraamatu ( kui teil ei ole eelnevalt ühtegi e-kirja klienti installeeritud siis valikuid ei ole. Kui arvuti tuvastab mõne olemasoleva programmi siis annab ta valiku, milliste programmi seadistust importida.

Vajuta "Next"

Järgmises aknas küsib, millena te programmi kasutada tahate ( lisaks emailile on võimalik kasutada seda ka erinevate blogide, uudistegruppide ja uudiste lugemiseks)
E-kirjade lugemiseks valige  "Email account"

Vajuta "Next"

Nüüd saate sisestada oma nimi ja e-posti aadress ( nimi kajastub hiljem ka Teie e-posti saatja nimena - kui panete ainult eesnime, siis hiljem on e-posti saatjaks ainult Teie eesnimi)

Vajuta "Next"

Siin tuleb valik, kas kasutada POP3 või IMAP - siinkohal ei hakka pikkalt lahti seletama kahe mooduse erinevust.

  • POP3 -ega tõmmatakse kirjad teie arvutisse ja serveriruumi vabaneb uutele sissetulevatele kirjadele.
  • IMAP -iga loed kirju ja nendega toimetamine toimub serveris. Kui kasutada mitut erinevat arvutit ning õigesti seadistada, siis on kõikides arvutites täpselt ühesugune "pilt" ees.

Soovitame kasutada POP3 valikut. ( Kuid ka siin tuleb väike aga, oleneb kasutajast, võib piiranguks tekkida meilikonto mahupiirang).
"Incoming Server" või "Sissetulev e-mailik server" - kirjutaga mail.ithooldus.ee
"Outgoing Server" või "Väljaminev emaili server" - võite kirjutada oma ISP ( Internet Service Provaider) ehk interneti teenuse pakkuja SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) meili edastus protokolli
Elionili näiteks: mail.neti.ee
Meie serveri puhul saate kasutada samat serverit, mille kaudu e-kirjad kohale toimetatakse: mail.ithooldus.ee, kuid sel juhul tuleb port muuta 35-ks. Algselt on pordi number 25.

Vajuta "Next"

"Incoming User Name:" lahtrisse tuleb sisestada kasutaja nimi, üldjuhul on see kujul See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ( näiteks: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.)

Vajuta "Next"

 

 

 

 

 

 

 

 

 

"Account name:" lahtri võite jätta muutmata, või kirjutada märksõnad millejärgi selle konta ära tunnete. ( seda on tarvis siis kui kasutate programmi rohkem kui ühe e-posti aadressi lugemiseks).

Vajuta "Next"

Viimases aknas küsitakse veel korra kõike Teie poolt sisestatud info kohta. Palun kontrollige, et kõik oleks õige! Kui "jah" siis vajutage: "Finish"

Peale esmast seadistust peaks programm koheselt kontrollima e-kirju, mille käigus tuleb ette uus aken, kus palutakse sisestada postkasti salasõna.


Sinna sisestages Teile antud postkasti salasõna(salasõna sisetamisel tulevad tärnikesed, mitte Teie poolt sisestatud tähed).
Seal on veel üks valiku lahter "Use Password Manager to remember this password" . Kui sinna linnukese panete, siis programm enam teilt salasõna ei küsi, isegi peale programmi sulgemist ja uuesti avamist. Kui ainult Teie olete arvuti kasutaja, siis oleks seda mõistlik kasutada. Kuid samas ei tohiks ära unustada muid arvuti turvanõudeid. Vastavalt sellele kuidas otsustasite, kas panna kastikesse linnuke või mitte, peale mida tuleb lihtsalt vajutada "OK"

"OK"

Valmis, konto on loodud!

Peale esimest kontrolli ongi teie loodud konto all "Inbox" -is esimene kiri. Kui nii, siis olete teinud kõik õigesti.

* kui Sul on juba programm installeeritud ja tahad lisada uut kontot või muuta olemasolevat siis:

ava programmis ülevalt menüüribalt "Tools" -> Account Settings...

 

ja sealt "Add account.."

 

Mis on POP3?

POP3 on kõige levinum protokoll e-posti kättesaamiseks. POP3 ühendus tehakse reeglina arvutiporti 110.

POP3 protokolli puhul suunatakse kiri saaja postikontole mingis postiserveris, millega kasutaja aegajalt ühendust võtab ja tõmbab (download) ära kogunenud/saadetud posti oma arvutisse. Edasine kirjade töötlemine (lugemine, vastamine) toimub juba kliendi arvutis.

Senikaua, kui kliendi poolset pöördumist ei ole, hoitakse saabunud posti selleks määratud kontol teenusepakkuja postiserveris. Peale posti kättesaamist toimub postiserveris reeglina sõnumite kustutamine. Seega on vahetult peale POP3 pöördumist postiserveri poole teie postkast alati tühi. Põhimõtteliselt võib POP tööd kirjeldada nii: "kogu, hoia ja saada nõudmisel edasi".

POP3 protokolli võimaldavad enamus meilirakendusi (nt. MS Outlook, Outlook Express, Thunderbird, Windows Mail)

Kuidas seadistada MS Outlook 2007 e-posti lugemiseks oma arvutisse

Outlook  on tarkvarakomplekti Microsoft Office kuuluv tarkvara, millega saate lisaks meilisõnumite saatmisele, vastuvõtmisele ja haldamisele hallata ka oma kalendrit ja kontakte (nt sõbrad ja äripartnerid). Lisaks saate oma kalendrit Interneti kaudu ühiselt kasutada nii oma perekonnaliikmete kui ka kolleegidega.

Avage Microsoft Outlook 2007

1) Valige "Tools" >> "Account Settings...".

2) Uue meilikonto lisamiseks vajutage avanenud aknas "E-mail" all nuppu "New...".

3) Uues avanenud aknas lisage linnuke "Manually configure server settings or additional server types" ette ning liikuge edasi vajutades "Next >" nuppu.

4) Valige "Internet E-mail" ja vajutage "Next >".

5) Täitke lahtrid järgmiste andmetega:
  * "Your Name" - Teie nimi.
  * "E-mail Address" - Teie e-posti aadress.
  * "Account Type" - määrake serveri tüübiks POP3 või IMAP.
  * "Incoming mail server" - mail.ithooldus.ee
  * "Outgoing mail server (SMTP)" - väljuvate meilide server oleneb Teie internetiühenduse teenusepakkujast.
     Suuremate teenusepakkujate meiliserverid:
       - Elion - mail.neti.ee
       - Elisa - mail.uninet.ee
       - Tele2 - smtp.tele2.ee
  * "User name" - kasutajanimi, sama mis on teie e-posti aadress.
  * "Password" - salasõna. Lisades linnukese "Remember password" ette, ei pea Te edaspidi meiliprogrammi kasutades seda iga kord uuesti sisestama.

6) Vajutades nupule "Next", saate kontrollida, kas meilikonto seaded toimivad. Kui test ei õnnestu, tuleks üle vaadata eelnevalt lisatud andmed, kontrollida internetiühenduse toimimist ning tulemüüri olemasolu korral veenduda, et see ei takista meililiiklust.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7) Vajutades nupule "Finish" olete lõpetanud Outlooki konto seadistamise.

ESET NOD32 Antiviirus

Auhinnatud ThreatSense® mootoril põhinev viirusetõrjetarkvara ESET NOD32 avastab ja teeb kahjutuks ennetavalt rohkem viirusi, Trooja hobuseid, ussviirusi, reklaamvara, andmepüüki, rootkitte ja muid Interneti-ohte kui ükski teine samalaadne saadaolev programm.

See on ideaalne viirusetõrje opsüsteemile Windows XP, Vista, Windows 7  ja samuti töötab see sujuvalt muudes Windowsi süsteemides, failiserverites, meiliserverites ja mujal.

Kõikide süsteemide jaoks on just see viirusetõrjetarkvara parim lahendus. ESET NOD32 Antivirus sai 2006. ja 2007. aastal testimiskeskuse AV-Comparatives välja antava auhinna "Parim viirusetõrjelahendus".

Loe lähemalt

Nutitelefonid - pahavara järgmine sihtmärk

Samal ajal kui maailm võitleb internetis leviva spämmi ning pahavaraga, ütlevad turvaeksperdid, et suurimat turvaohtu tulevikus ei pruugi endast kujutada sugugi mitte arvutid, vaid nutitelefonid.

Internetitoega telefonid on saamas väga suureks trendiks. Mobiiltelefonidega saab hallata üha rohkem ja rohkem infot ja see võib telefonid seada küberkurjamite uueks sihtmärgiks.

Kaasaegsetel mobiiltelefonid ja pihuarvutitel on oma operatsioonisüsteem, järjest võimsamad protsessorid ja järjest rohkem mälu - paljud laiatarbetelefonid on nende näitajate poolest juba tunduvalt võimsamad kui kümne aasta tagused arvutid! Samuti on nüüdisaegsed nutitelefonid võimelised alla laadima ja installeerima kolmandate osapoolte rakendusi - õigupoolest on imelik, miks senimaani veel nii vähe mobiilset pahavara liikvel on.

Väga paljud inimesed on harjunud sisestama pangakoode, krediitkaardi numbreid jms oma telefoni, mis peaks olema eelkõige rääkimisvahend, ütleb IBM Internetiturvalisuse ekspert Tom Cross.

Kurjategijad võivad inimeste harjumusi ära kasutada “häälõngitsemise” (voice phishing) ja identiteedivarguste toimepanekuks. Oma rolli mängib ka asjaolu, et erinevalt arvutitest on telefonide turvalisusele seni veel väga vähe tähelepanu pööratud ning seega on taskuseadmed pättidele lihtne ja perspektiivikas sihtmärk.

Mõistagi ei tasu telefoniomanikel kohe paanikasse sattuda. Turvaeksperdid lihtsalt nendivad, et üha suurenev mobiilvõrgustik võib põhjustada samasuguse kaose, mis valitseb praegu internetis.
Seega on praegu tõesti viimane aeg, et mõelda selle valdkonna turvalisusele.

Allikas: Arvutikaitse

Miks on oluline kaitsta oma arvutit ja kõike, mis selles leidub?

Arvuti on täpselt samasugune vara nagu teie kodu, auto, stereokombain ja CD-d. Keegi ei pea imelikuks, et kodust lahkudes suletakse aknad ja lukustatakse uks, samuti ei jäeta autot maja ette, uksed pärani lahti ja raadio valjuhäälselt mängimas.

Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab.

Kaitsmata arvuti piltlikult öeldes seda kõike paraku võimaldab. Enamgi veel, teie arvutit ja internetiühendust võidakse teie teadmata kasutada uuteks rünnakuteks teiesuguste pahaaimamatute kasutajate vastu, rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks või pornopiltide vahelaona.IT hooldus, IT juhtimine, hooldus, leping, tugi,

Kuid kuidas on võimalik arvutisse sisse tungida, kui teie kodu välisuksel sissemurdmisjälgi pole ning te teate kindlalt, et peale teie pole keegi teie arvuti taha istunud? Internetti ühendatud arvutisse saab sisse tungida kas operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või kiirsuhtlusprogrammi kaudu saadetavat viirust, pahalasi võidakse lisada internetist allalaaditavatele programmidele või komponentidele, mis käitavad mitmesuguseid internetipõhiseid teenuseid.

Allikas: Arvutikaitse

Mis on mobiilse interneti andmemaht?

Erinevalt helistamisest, mille puhul maksab kasutatud aeg, maksab mobiilse interneti kasutamisel hoopis andmemaht. See on infohulk, mis liigub mobiilivõrgu vahendusel internetist Teie arvuti- või telefoni ekraanile. Igal e-mailil ja igal internetileheküljel on oma konkreetselt mõõdetav maht.

Internetiühendusele kulutatud aega ei maksusta, sest kui e-mail või internetilehekülg on juba arvutiekraanil avatud, on kogu info juba kohale saabunud. Kas infokogumit vaadatakse 1 sekund või 1 tund, see ei oma tähtsust. Iga uue internetilehekülje või e-kirja avamine tähendab uue infokoguse liigutamist.

Andmemahu kõige väiksem mõõtühik on 1 bait (B). Sarnaselt nagu grammidest tekib kilogramm, kilodest tonn, saab ka väiksematest infoühikutest moodustada suuremaid. Süsteem on järgnev:

  • 1024 B (bait) = 1 KB (Kilobait)
  • 1024 KB = 1 MB (Megabait)
  • 1024 MB = 1 GB (Gigabait)

Mis on IMAP?

IMAP protokolliga pöördumisel oma postikonto poole on tegemist klassikalise klient-server mudeliga, kus IMAP kasutaja saadab päringu postiserverile oma kontol asuvate kirjade kohta. Päring võib käsitleda kirjade päiseid (headers), sisu (body) vms. Kirjade hoidmine ja töötlemine toimub tegelikult postiserveris, kasutaja arvutisse kirju ei kopeerita ega kustutata neid postiserverist, kuni pole tehtud kasutaja poolset korraldust. Lokaalselt kustutatud kirju ei kustutata tegelikult postiserverist.

IMAP ühendus tehakse reeglina arvutiporti 143.

IMAP puhul on kasutajal võimalik postiserveris luua ja kustutada katalooge, kustutada sõnumeid jms. IMAP protokolli kasutamisel on vajalik püsiv ühendus postiserveriga kogu selleks ajaks, kui toimub oma postikonto töötlemine.

IMAP tööpõhimõtet võib kirjeldada nii: tegemist on failiserveriga.

IMAP protokolli võimaldavad enamus meilirakendusi (nt. MS Outlook, Outlook Express, Thunderbird, Windows Mail jt.).

Kirju hoitakse ja kogutakse postiserveris selleks määratud kontol teenusepakkuja postiserveris sõltumata lugemiseks/kirjade kättesaamiseks kasutatavast protokollist. Seega ei ole kirjade kohale jõudmine postikontole seotud kliendi poolt kirjade kättesaamiseks kasutatava POP3 ega IMAP protokolliga.

Kirjade kohale jõudmise eest hoolitseb Simple Mail Transfer Protocol (SMTP).

Windows Live Messengeri (MSN) turvaline kasutamine

Windows Live Messengeriga töötades peab arvestama, et selle kaudu levib massiliselt viiruseid!

Abinõud, mida tuleks viiruste vältimiseks tarvitusele võtta:

  1. ärge avage ühtegi kahtlast faili ega linki. Alati tasub saatjalt üle küsida millega on tegu kuna tegelikult võib saatja nime all tegutseda arvutiviirus.
  2. ärge aktsepteerige võõraid kontakte,
  3. ärge pidage oma parooli MSNi sisselogimise aknas meeles,
  4. lülitage MSNi sisselogimise aknas välja automaatne sisselogimine,
  5. kui olete juba viiruse saanud siis vahetage kohe oma Windows Live Messengeri parool ja tehke nakatunud arvutile täielik viiruste skänn. Paroolivahetuse kohta vaata juhendit siit: MSNi parooli vahetamine

VPN - ligipääs sisevõrgule ka kontorist väljaspool

Palju ringi liikuvate arvutikasutajate või mitme harukontori puhul on firmal mõistlik luua virtuaalne kohtvõrk.

Küsimus, kuidas tagada andmevoogude turvalisus võimalikult odavalt, kerkib firma ette juba siis, kui sel on isegi vaid kaks omavahel informatsiooni vahetavat kontorit. Samuti siis, kui osa ettevõtte töötajaid kasutab firma sülearvutit ka kodus või reisidel ning vajab seal ligipääsu ettevõtte sisevõrgule.
Püsiliinid on kallid ega aita liikuvate kasutajate korral. Siin tulebki mängu VPN (virtual private network) - virtuaalne privaatvõrk.

Loe lähemalt

Mida peaks tegema arvuti turvamiseks?

Viirusetõrje on olulisim abimees

Viirusetõrje on esimene abimees arvutiviirustega võitlemiseks. Viirused on programmid, mis sunnivad arvutit kõik andmed kustutama, kasutaja infot kopeerima ja edasi saatma vms. Viiruseid ei looda nalja pärast, vaid raha teenimiseks. Selle tõttu kirjutatakse neid enamasti maailmas enimkasutatud Windowsi jaoks. Viirustõrje vaatab läbi iga faili ja teeb leitud viirused kahjutuks.

ESET pakub kõige kiiremat, efektiivsemat ja proaktiivsemat viirusetõrje- ja nuhkvaratõrjetarkvara, mis teeb pahavara kahjutuks enne, kui need teie arvutit ründavad. Mitte keegi ei paku paremat ennetavat kaitset kui ESET!

Kasutage tulemüüri

Tulemüür on valvur, mis otsustab, milline info pääseb arvutisse ja milline mitte. Tulemüür on juba sisse ehitatud igasse operatsioonisüsteemi (näiteks Windows, Linux, jne), Oluline on seda mitte välja lülitada. Mitmed tulemüüri tarkvarad pakuvad välja erinevad automaatsed seaded, nt. turvalisuse kõrge, keskmine või madal tase.
Tulemüür kuulub paljude viirusetõrjepakettide juurde, lisaks saab seda ka täiesti eraldi installeerida.

Uuendage operatsioonisüsteeme

Iga tarkvaratootja pingutab, et tema toodang töötaks korralikult ning parandab avastatud turvaaugud nii kiiresti kui võimalik. Selleks väljastavad nad turvapaikasid. Enamasti annavad programmid ise märku, et uued turvapaigad on allalaadimiseks ja installeerimiseks valmis. Kui olete turvapaikade automaatsed uuendused keelanud, saate neid alla laadida iga operatsioonisüsteemi kodulehelt.

Tehke varukoopiaid

Mis juhtub, kui mõni viirus või pahatahtlik häkker kustutab arvutis olevad failid või läheb kõvaketas lihtsalt rikki? Kui hoiate oma arvutis olulisi dokumente, kirju või pilte, mille kadumisest oleks tõsiselt kahju, siis paigutage need failid kindlasse kataloogi ja tehke neist varukoopiaid. Koopiaid võib teha CD-le, DVD-le, välisele kõvakettale või interneti teenusepakkuja pakutavale kettapinnale. Viimasel juhul peate jälgima, et tagatud oleks failide turvalisus.

Ettevaatust e-posti lugemisel

Enamik arvutikasutajaid saab rämpsposti ehk spämmi. Mitmed kirjad võivad ära kasutada inimeste nõrkusi, kirjutades näiteks, et kirja saaja on võitnud suure auhinna. Täpsema informatsiooni saamiseks tuleb avada e-kirja manus (attachment) või klikkida lingil. Selliste kirjade eesmärgiks on petta inimestelt välja infot - internetipanga paroole, krediitkaardi andmeid vms. Ärge avage tundmatutelt inimestelt saabunud e-posti manuseid ega klikkige kirjas olevatele linkidele.

Kuna rämpspost võib levida ka ilma, et arvutiomanik sellest teaks, siis ärge avage ka tuttavatelt inimestelt saabunud kahtlase laiendiga faile (nt. exe, .com, .bat, .pif, .zip). Kui põhiliselt eesti keeles suhtlev sõber hakkab ootamatult võõrkeelseid kirju saatma, paluge tal kontrollida ega tema arvuti äkki nakatunud pole.

Tõsiselt ei maksa võtta ka ettepanekut laadida alla spetsiaalne videovaatamisprogramm, et ühe konkreetse saidi sisule paremini ligi pääseda. Suure tõenäosusega on seal küljes ka viirus.

Kasutage „tugevaid” paroole ja ID-kaarti

Paroolid on mõeldud selleks, et kaitsta infot. Võite olla kindel, et sissetungija proovib esimeses järjekorras paroolina teie nime, sünnikuupäeva, auto numbrit või märgikombinatsiooni ‘admin123′. Kui neist ei piisa, kasutatakse parooli äraarvamiseks spetsiaalset programmi, mis kõigepealt katsetab võimalike paroolidena sõnaraamatus leiduvaid sõnu. Kui kasutate paroolina keerulisemaid kombinatsioone võib parooli murdmiseks kuluv aeg olla piisavalt pikk, et panna sissetungijat oma ettevõtmisest loobuma. 

·          Parooli pikkus võib varieeruda – mitmed interneti pangad ja e-teenuste pakkujad nõuavad, et parooli pikkus oleks vähemalt 6 sümbolit.

·          Valige erinevate teenuste jaoks erinevad paroolid.

·          Parool peab olema piisavalt keerukas. Kasutage erinevaid sümboleid - väikesi ja suuri tähti, numbreid, kirjamärke.

·          Ärge kirjutage paroole üles, vaid looge enda jaoks süsteem, kuidas neid meeles pidada.

·          Mitmed häkkerid püüavad sokutada arvutitesse klaviatuuri vajutuste pealtkuulamise programme nn. keylogger’eid, et saada teada näiteks internetipanga paroole. Selle vastu aitab tõhusalt ID-kaart või PIN kalkulaator.

Programmide allalaadimisel  tuleb olla ettevaatlik

Internetis levib väga palju erinevaid programme, mida on võimalik tasuta arvutisse installeerida. Tihti ei ole nende programmidega kaasas kasutusjuhendit ega õpetust, kuidas installeeritud programmi hiljem arvutist eemaldada. See on kõige selgem märk, et tegu võib olla pahatahtliku programmiga. Seega, enne iga uue programmi allalaadimist ja installeerimist püüa välja selgitada, kas teil on seda programmi ikka vaja ja millised ohud arvuti turvalisusele sellega kaasnevad.

Privaatsuse kaitsmine internetis

Internetis suheldes ei ole enamasti võimalust teisele inimesele silma vaadata ja veenduda, millised on tema tegelikud kavatsused. Nii võib näiteks jututoas ennast 14 aastaseks tüdrukuks nimetav inimene olla tegelikult hoopis 50 aastane meesterahvas. Seetõttu tuleks olla ettevaatlik, kui internetituttav soovib kohtuda nii öelda „päris maailmas”.

Kui teilt küsitakse personaalset informatsiooni – nime, isikukoodi, elukoha aadressi, telefoni numbrit, pangakonto numbrit, e-posti aadressi, siis enne selliste andmete edastamist uurige, kuidas ja milleks neid andmeid kasutatakse ning kuidas andmeid kaitstakse.

Pidage meeles ka seda, et pank ei küsi kunagi e-posti vahendusel andmeid ega käsi vahetada internetipanga paroole.

Kaaluge erinevaid võimalusi

Lisaks Windowsile on olemas veel palju operatsiooni-süsteeme – Mac, BSD ja Linuxi perekond. Kuna kurjategijatele on kõige tähtsam raha, ründavad nad maailmas enimkasutatud operatsioonisüsteemi. Küsige spetsialistilt nõu, milline eelpoolnimetatud operatsioonisüsteem teile paremini sobiks. Siiski, kui kasutate arvutit ainult mängimiseks, ei ole Windowsile selles osas vastast.

Küsige nõu IThooldus.ee asjatundjatelt

Kui Te ei tunne end arvutimaailmas kindlalt, ärge häbenege spetsialistidelt abi küsida. 

Allikas: Arvutikaitse

Kuidas muuta oma arvuti turvalisemaks?

Kuidas muuta oma arvuti turvalisemaks?

1. Paigaldage arvutisse viirustõrjetarkvara, kasutage ja uuendage seda!

Viirustõrjesüsteem, mis sageli sisaldab ka tarkvaralist tulemüüri, reklaamvara tõrjujat, spämmifiltrit ja vahendeid kahjustunud failide ning operatsioonisüsteemi taastamiseks, on teie esimene ja kõige võimekam abimees sissetungijatega võitlemiseks.

2. Kasutage riist- ja tarkvaralist tulemüüri!

Tulemüür on piltlikult öeldes valvur, mis otsustab, millistel rakendustel on õigus teie arvutisse siseneda ja millistel mitte. Soovitav on kasutada nii riist- kui tarkvaralist tulemüüri. Tarkvaraline tulemüür on integreeritud näiteks Windows XP operatsioonisüsteemi, selle seadeid saab kontrollida oma arvuti Windowsi turvakeskusest. Samuti kuulub tarkvaraline tulemüür paljude uuemate viisustõrjepakettide koosseisu.

Tulemüürina on võimelised funktsioneerima ka enamik internetiühenduse jagamiseks kasutatavaid tava- ja WiFi ruutereid.

3. Laadige regulaarselt alla operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide uuendusi ja täiendusi!

Ülalpool oli juttu turvaaukudest operatsioonisüsteemis ja rakendusprogrammides. Iga tarkvaratootja üritab reeglina seista hea selle eest, et tema toodang oleks kvaliteetne ja töötaks korralikult, ning parandada avastatud turvaaugud nii kiiresti kui võimalik. Parandused ja täiendused võib tavaliselt alla laadida tootja koduleheküljelt ning seda on soovitav teha võimalikult kiiresti - kiirus kahandab oluliselt võimalust, et keegi juba avastatud turvaauke teie vastu ära kasutab. Paljudel tarkvaratoodetel on ka automaatne teavitussüsteem, mis teatab teile uute täienduste ja paranduste valmimisest ning soovitab teil need alla laadida.

4. Suhtuge ettevaatusega kõigesse, mida internetist alla laete, kui vähegi võimalik, üritage kontrollida selle päritolu!

Ekraani alaservas armsalt määgiv lammas või Messengeri tavalistest meeleolupiltidest põnevam emotikonikomplekt võivad olla kuitahes põnevad ja ilusad, kuid pahatihti laete koos nendega oma arvutisse ka lisatarkvara, mille olemasolust teile ei teatata ning mis asub teie arvutis omatahtsi tegutsema. Samuti ärge võtke tõsiselt ettepanekuid laadida näiteks alla spetsiaalne videovaatamisprogramm, et ühe konkreetse saidi sisule paremini ligi pääseda. Kui võimalik, kontrollige interneti otsimootorite või asjatundjate abil, kas see, mida te alla laete, kellegi teise teada äkki pahavara ei sisalda, ning kontrollige kõik allalaetavad failid enne käivitamist viirustõrjujaga igaks juhuks üle. Samuti tuleks viirustõrjeprogramm seadistada kontrollima kirjakasti sisu ja e-kirjade manuseid ning Messengeriga allalaetavate failide sisu.

5. Ärge avage tundmatutelt saatjatelt tulnud meilimanuseid ega veebilinke, sõpradel aga paluge üle seletada, mida nad täpselt saatsid!

Paljud viirused ja muud pahalased maskeerivad end pealtnäha ohututeks tekstidokumentideks või piltideks, veebilink aga võib teid suunata koduleheküljele, kust teie arvutisse laaditakse mitmesugust kurivara. Kui aga teie põhiliselt eesti keeles suhtlev sõber hakkab teile ühtäkki võõrkeelseid kirju või kiirsuhtlussõnumeid saatma, paluge tal kontrollida, ega ta arvuti äkki nakatunud ei ole.

6. Tehke varukoopiaid!

Arvutis olevad andmed võivad kahjustada saada mitte ainult rünnaku või viiruse tagajärjel - ka riistvara ei ole igavene ning näiteks tugev voolukõikumine või telefoniliini sisselöönud pikne võivad hävitada teie fotokogu, tähtsad e-kirjad, pooleliolevad kirjatööd ning andmetabelid ja palju muud hädavajalikku. Kõige selle uuesti loomine võtaks tohutult palju tööd ning pole ka alati võimalik. Kuid kahju pole nii suur, kui teete oma andmetest regulaarselt varukoopiaid, nii võite pärast süsteemi taastamist jätkata oma tegemisi samast seisust, mil te viimase varukoopia tegite.

Varukoopiaid tuleks mõistagi hoida mitte kõvakettal, vaid soovitatavalt eraldi andmekandjal, näiteks CD- või DVD-plaadil. Kaval oleks neid plaate hoida ka mõnes teises ruumis või koguni teises hoones.

Allikas: Arvutikaitse

WebMail

Serveris olevatele e-kirjadele saab ligi igast internetiühendusega arvutist. Kasutades WebMaili võib töötada kodus või isegi Aafrika avalikus internetipunktis. Niisamuti ei ole probleemi kassile süüa toomas käies või rannas päevitades saata ja võtta vastu e-kirju oma mobiililt.

WebMaili teenus on mõeldud kasutamiseks kõikide POP3 ja IMAP protokolli toetavate programmidega(MS Outlook, Outlook Express, Windows Live Mail, Thunderbird jt.). Samas on võimalik lugeda e-kirju ka veebilehitsejaga(Internet Explorer, Mozilla, Opera, Safari jt.). Kasutades WebMaili ei nõua programmide installeerimist ega mailikonto seadistamist.

Kalendri kasutamine nii töökohal kui mobiiltelefonis loob võimaluse mugavaks ajajuhtimiseks. WebMaili teenus lihtsustab firmasiseste ühiste ressursside kasutamist (näiteks koosolekuruumid ja autod), sest kalender on nähtav kõikidele kasutajatele.

Teenus sisaldab:

  • saata ja võtta vastu e-kirju mahupiiranguta;
  • ligipääsu e-kirjadele (sh kalendrile, kontaktidele jne) igast internetiühendusega arvutist;
  • e-kirjade (sh kalendri, kontaktide jne) kohest sünkroniseerimist enamike mobiiltelefonidega;
  • ühtse kontaktibaasi kasutamist üle kogu organisatsiooni arvutites;
  • ühiskalendrite kasutamist kogu firmas;
  • kõigi vajalike andmete ja e-kirjade säilitamist serveris, varukoopiate tegemist;
  • kvaliteetset ja kaasaegset viirusetõrje kontrolli;
  • kasutajasõbralikku rämpspostifiltrit e-kirjadele automaatselt või käsitsi;
  • IThooldus.ee spetsialistide abi.
 

 

ITHOOLDUS EESTI OÜ

Reg.nr. 10250525
KMKR Nr: EE100225950
Turu 34b,
51004 Tartu, Eesti

Swedbank
IBAN: EE632200221017995424

Avatud / Suletud

Esmaspäev - Reede
9.00 - 17.00
Laupäev - Suletud
Pühapäev - Suletud

Kontaktid

Seadmete ja teenuste müük

+372 601 6464
+372 50 20 212

Arvutihooldus ja teenindus

+372 641 4883
+372 51 00 345

E-post
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.