Blogi

MAC-arvuti kasutamise näpunäiteid...

Programmi lõpetamine. Kui windowsil kasutasite Ctr-Alt-Del ja sealt valisite programmi, mille soovisite lõpetada, siis Mac'il tuleks vajutada Option-Command-Esc; seejärel valida programm ning Force Quit.

Programmide käivitamine. Kui windowsil olete harjunud kasutama Start Menu, siis Mac'il saate käivitada programme otse Dock'ilt või Application'ite kaustast.

Akna sulgemine. Mac'il sulgete akna vasakust ülanurgast. (NB! kui hall täpp on punase ringi sees, siis st, et Akent ei salvestata).

Kopeerimine. Ctrl-C asemel kasuta Mac'il Command-C'd. CD/DVD arvutist eemaldamine. Finderis võite vajutada kettast paremal olevat väljumist iseloomustavat sümbolit. Võite ka kettaikooni lohistada prügikasti suunas, prügikast peaks muutuma samuti selleks sümboliks. Kolmas võimalus on vajutada klaviatuuril väljumist iseloomustavat sümbolit, peaks olema paremas ülareal. Navigeerumine toimub üldjuhul ikkagi Finderi abil. Dokumendid asuvad Documents kaustas.

Programmide paigaldamine. Mõned programmid sisaldavad paigaldajat (tavaliselt .pkg või .mpkg lõpuga); kasuta topeltklikk, et neid paigaldada. Mõned võib lihtsalt Applications'ite kausta lohistada.

Akna suurendamiseks kasuta vasakul ülanurgas olevat rohelist nuppu.

Akna vähendamiseks kasuta kollast-oranž'i nuppu.

Menüü riba on programmidel ekraani ülaosas.

Süsteemi toimetamist saad jälgida Activity Monitorist.

Paste e kleebi klaviatuuri lühend on Command-V. Programmide Dock'is hoidmiseks vajuta paremklikk programmi peal ja vali 'Keep in Dock.' Ekraani heledust reguleerivad F14 (vähendab) ja F15 (suurendab).

Select all on siis Command-A.

Näita Desktopi on F11. Süsteemi kohta info leiad Ülemisest menüüst, õuna ikooni all olevast 'About this Mac' alt. Undo on Command-Z.

Ekraanipildi saab teha, kui vajutada Command-Shift-3 (saad faili). Ctrl-Command-Shift-3, saad Clipboardi terve ekraani. Command-Shift'ga jäädvustad valitud ekraani osa (Space'iga saad automaatselt valida kursori all oleva akna).

Ctrl-Command-Shift-4'ga kopeerid valitud ala Clipboardi.

Interneti saab Safari või Firefoxi abil.

Outlooki kalendri osa asendab nt iCal. Kui see pole piisav, siis on olemas Microsoft Entourage või Lotus Notes. Olemas on ka Adobe InDesign'i ja QuarkXPress Mac'i versioonid.

Meile saab vaadata nt Mail'iga, Thunderbirdiga või Microsoft Entourage'iga.

Fotosid saab kodusel tasemel töödelsa iPhoto või Adobe Photoshop Elementsiga.

Instant messaging tarvaradeks võib kasutada iChat'i, Microsoft Messengeri, ICQ'd või Yahoo messengeri.

Skype on olemas Mac'ile.

Filmide töötlemiseks kodusel tasemel on iMovie või nt Final Cut Express.

Muusikamängijaks on iTunes. Muusika lindistamiseks GarageBand või Logic Studio.

PDF'e saab vaadata Preview'ga. PDF'e saab muuta Preview, Adobe Acrobat'i või Built-in-print-to-PDF facility'ga.

Tekstitöötluseks sobib Pages (Apple iWork), Word (Microsoft Office). Vabavaraline on nt OpenOffice.org

Mis on intranet?

Intranet on privaatne ja turvaline koht Internetis, kus ettevõte saab jagada kerge vaevaga ligipääsu dokumentidele, kalendritele ja informatsioonile. Vastupidiselt avalikule netiküljele on Intranet salasõnaga kaitstud, mis tähendab, et Sinu käes on võim kontrollida, kes ja millal Sinu lehekülge külastab. 
Kasuta Intraneti - koonda kogu vajalik informatsioon ühte kohta, et kõik Sinu kaaskondlased omaksid ligipääsu ja ülevaadet teie ühistele tegevustele. Lase oma kasutajatel postitada dokumente, luua ajakavasid, kuulutada üritustest ja paljust muust, mis kuulub sisuka ja põneva elu juurde.

Üks enim kasutatavaimaid servertarkvarasid on Microsoft Sharepoint.

 

SEO ehk otsingumootorite optimeerimine on kodulehe positsiooni parandamine otsingumootorites

Kas Teie koduleht asub otsingumootorites konkurentidega võrreldes täiesti ebaõiglaselt madalal kohal? Kas olete alustamas rahvusvahelisele- või Eesti turule suunatud e-äriga? Kas plaanite oma toodete müüki laiendada mõnele välisturule?

Ehitame kodulehe ja anname nõu kuidas on võimalik konkurente otsingumootorites seljatada. Seega tuleb teha kõik võimalik, et koduleht jõuaks otsingutulemustes võimalikult kõrgele loomulikul teel ehk kasutades SEO -d.

Otsingusüsteeme on mitmeid, maailma üheks populaarsemaks on Google. Eesti kõige tuntumateksotsingusüsteemideks on Google ja NETI.ee. Teisteks märkimisväärseteks otsinguteks on Yandex, Microsoft’i Bing ja Yahoo.

NETI on tasuta otsingumootor ja temaatiline infokataloog, mis koondab üle 17 miljoni lingi Eesti erinevates serverites asuvatele kodulehekülgedele. Kogu maailmas kasutab päevas Google otsingumootorit 186 miljonit inimest, mis teeb kõige otsituimaks otsingumootoriks. Ainuüksi Eestis kasutab Google otsingumootorit 678 tuhat, tänu millele ta ületab konkurente kolmekordselt.

Külastajad, kes sisestavad otsingumootorisse teie teenuseid või tooteid kirjeldava fraasi on juba huvitatud nendest toodetest. Seega on väga oluline, et nad jõuaksid teie veebilehele. Kõrge koht otsingutulemustes aitab aktiivse huviga klientidel jõuda just Teie kodulehele ning suurendab uute müügitehingute sõlmimise tõenäosust.

Kui teie veebileht on otsingumootorites leitav esimeste seas, siis olete kindlasti usaldusväärsem teenuse/toote pakkuja, kui teised samas valdkonnas tegutsevad ettevõtted, kes ei ole otsingumootorites märgatavad.

Otsimootoritele optimeerimise ehk SEO algtõed on üsna lihtsad ning peamisi aspekte see artikkel endas käsitlebki. Vaatame, kuidas kontrollida oma veebilehel järgmiseid aspekte:
  1. Ilusad URL-id
  2. Title tagid
  3. Meta kirjeldused
  4. H1 pealkiri
  5. Piltide Alt tagid
  6. Piltide ja failide nimed
  7. Neti.ee kataloogis esinemine
  8. Duplikaatsisu olemasolu lehel
  9. Väljastpoolt tulevad viited
Et näha, kas ja millised lehed Sinu saidilt Google.ee otsingus näha on, siis IThooldus.ee puhul tuleb kasutada site:ithooldus.ee otsingut. Oma veebilehe jaoks tuleb ithooldus.ee asendada vastavalt Sinu veebilehe domeenimele. 

Milline oleks õige arvutikaabel tänapäeval?

Kaablit valides arvestage, et see jääb seina vähemalt kümneks aastaks. Netikiirused aga pidid kahekordistuma iga 21 kuuga... Millised on kiirused kümne aasta pärast, ei oska praegu isegi ette kujutada. Võib-olla on meil elutoaseina-suurused “telerid“, millega võib lisaks filmide vaatamisele kaks elutuba erinevates riikides virtuaalselt kokku ühendada ning ühenduskiirust selleks on vaja... u 100 Gbit/s?

Võrgukaabli puhul on valida kolme variandi vahel: kategooria 5, 6 või 7 kaabel (omadele cat5, cat6 või cat7). Kõik kolm on vaskkaablid – fiiberoptika jääb nii täna kui homme siinkohal mängust välja. Cat5 ja cat6 kaabli puhul saab lisaks valida, kas kasutada varjestatud või varjestamata varianti.
Cat5, täpsemalt selle edasiarendus cat5e, on täna enimkasutatavam ja odavaim võrgukaabel, mida iseenesestmõistetavana pakutakse võrgukaabli pähe igas ehituspoes. Arvutivõrgu ehitamisele spetsialiseerunud firmades räägitakse sellest aga juba mineviku võtmes. Cat5 lubab ühenduskiirust kuni 100 Mbit/s ning Cat5e kuni 1 GBit/s, kuid gigabitist ühendust on praktikas sageli võimatu luua – juba väikest sorti häirete või paigalduspraagi puhul jääb gigabitine link kättesaamatuks. Näiteks sõidavad maja eest läbi trollid, elektrikaablid on vähem kui meetri kaugusel võrgukaablitest (pole harvad juhused, kus ehitusfirma on võrgukaablid elektrikaablitega samasse kaablikarpi suunanud) või on remondimees kaabliga skaudisõlmi harjutanud. Tean juhust, kus ühe linnavalitsuse vastvalminud arvutivõrgus hakkasid vaid pooled arvutid gigabitise võrguühendusega tööle. Ning kummalisel kombel just need, mis asusid serveriruumile lähemal... Ehk lühidalt – soovitan cat5 kaablist kauge kaarega eemale hoida.

Cat6 on mõeldud gigabitise võrgu edastamiseks kuni 100meetrise juhtmepikkuse korral. Kuna kasutatud juhtmete ristlõige on suurem kui cat5 kaablitel, sobib see ka hästi voolu edastamiseks PoE tehnoloogiaga, sest takistus on väiksem. Praegu tulevikukodu ehitades tasuks valida just cat6 lahendus, sest kaablimeetri hind kannatab võrdluse välja küll.

Skandinaaviamaades on pealegi umbes kaks aastat tagasi vastu võetud määrus, et uusehitistes on minimaalne kaabelduse standard Cat6. Eestis sellekohased seadused ja järelvalve (hetkel) puuduvad.
Cat7 on, üllatus-üllatus, veelgi kallim. Selle kõik keerupaarid on eraldi varjestatud ning see toetab kiirusi kuni 10 Gbit/s. Et nii kiiret ühendust pole kodudes veel vaja, võib ühte kaablisse suunata nii telefoni, teleantenni signaali kui arvutivõrgu (viimast mõistagi siis mitte enam 10 Gbit/s kiirusega, vaid näiteks 1 Gbit/s kiirusega). Tegu on küll väga tulevikukindla lahendusega – vaid pistikuid vahetades saab kaablile hiljem lisada täna veel tundmatuidki kasutusalasid, ent paigaldus on tülikas (kaabel on väga jäik) ja nii kaablimeetri, kui pistikute hinnad krõbedad ja ühendamine keerukas.

Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks?

Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update'id.

Soovitav on oma Windows seadistada nii, et näeksid ka failinime laiendeid. Need on reeglina 3-tähelised lühendid mille alusel Windows saab aru, kas tegemist on näiteks Wordi dokumendiga (.doc) või programmiga (.com, .exe, .bat, .vbs, .pif). Kui näed midagi programmile viitavat, ära seda kindlasti ava.
Laiendite näitamise lubamiseks (winXP näide) ava suvaline kataloog, näiteks My Documents, ning vali Tools/ Folder Options, selle alt View ning võta ära linnuke rea Hide extensions for known file types eest. Nüüd näed alati, kas tegemist on tõesti näiteks Wordi dokumendiga või mõne kurja viirusega.

Suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile ja seda isegi juhul, kui saatjaks on tuttav inimene. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne.

Suhtu eriti umbusklikult failidesse, mida levitatakse interneti uudisegruppide (news) jututubade (chat) ja MSN Messengeri laadsete programmide kaudu.

Kui kasutad Windows XP-st vanemat op. süsteemi, on soovitav kasutada personaalset tulemüüri programmi, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist.

Kasuta kindlasti viirusetõrje tarkvara ehk antiviirust!

Oma failide kindlustamiseks ning tööaja mõistlikuks kasutamiseks tuleks arvutis kasutada viirusetõrjeprogramme. Need ei anna küll täielikku garantiid, et Su arvuti viirustest puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et viirustõrje programmid võivad muuta vanema arvuti veidi aeglassemaks. Mitte mingil juhul ei tohiks arvutisse panna korraga kahte või rohkemat viirustõrje programmi. 

Eelmisest punktist pole mitte mingit kasu, kui antiviirus (viirusetõrje programm), mida kasutad, ennast vähemalt kord päevas uute viirusetunnustega ei uuenda, sest moodsad viirused levivad päevaga. Näiteks nakatas viirus nimega Nimda ühe ööpäevaga 2.2 miljonit arvutit. Viirusetõrjetarkvara tootjatel kulus paar-kolm tundi vajalike paranduste tegemiseks.

Erinevaid viirustõrje programme on päris palju. Tuntumad viirusepeletajad on ehk  ESET NOD32 Antivirus, F-Secure, McAfee, Norton, jne.

Siiski on AVG AntiViruse lehelt aadressilt http://www.grisoft.com/ võimalik oma arvutisse tõmmata kodukasutamiseks tasuta viirusetõrje programm AVG Free Edition. Lisaks sellele on kodus kasutamiseks tasuta mõeldud antiviiruse tarkvara AntiVir Personal Edition, mille saad alla laadida aadressilt http://www.free-av.com. Kodukasutuseks saab tasuta tõmmata ka aadressilt http://www.avast.com Avast Home Edition viirusetõrje programmi. Internetist otsides leiab tasuta viirusetõrjujaid ilmselt veelgi. Siiski enamasti nõuavad programmid kasutaja andmete eelnevat registreerimist.
Kui viirus on juba arvutis siis tihtipeale viirusetõrje programmi enam installeerida ei saa. Sellisel juhul on abi saamiseks targem pöörduda meie spetsialisti poole.

Mis on kodulehe sisuhaldussüsteem ehk administreerimisliides?

Sisuhaldussüsteem on veebilehe "mootor", millel baseeruvad kõik kodulehe funktsioonid. See sisaldab endas mooduleid, tekstiredaktorit ja kõike muud tarvilikku, mida on vaja kodulehe reaalajas administreerimiseks.

CMS (ingl. Content Management System) - lühend, mille otsetõlge on sisuhaldussüsteem.
Administreerimisliides (ka kasutajaliides) on sisuhalduse graafiline osa, mis on nähtav veebi administraatorile ja kus on võimalik hallata kogu veebikeskkonda.

Koduleht - dünaamiline ja staatiline
Dünaamiline koduleht
on reaalajas muudetav veebikeskkond, mille sisu redigeerimine on sisuhaldustarkvara kasutades võimalik ka veebikirjutamise oskusi omamata.
Staatilist kodulehte seevastu reaalajas muuta ei saa ning reeglina peab veebilehe haldaja valdama vähemalt HTML-keelt (Hypertext Markup Language - "hüperteksti märkimiskeel").

Moodul
Moodul
on kodulehe sisuhaldussüsteemi komponent, mille abil laiendatakse veebilehe võimalusi (näiteks galeriisüsteem võimaldab luua veebilehele mitmeid erinevaid pildigaleriisid).

Täpitähtedega domeenide head ja vead...

ÄÄ või AA ??

Alates selle aasta suvest on võimalik kõigil soovijatel endale registreerida .ee domeene, kasutades kõiki eesti tähestiku tähti (sealhulgas ka š, ž, õ, ä, ö, ü).

Nimelt ei tunnista mitmed enamlevinud internetibrauserid (näiteks Internet Exploreri varasemad versioonid) veel täpitähti või lubavad küll internetiaadressi sisestamist (näiteks Firefox), kuid kuvavad aadressi punycode kujul. Näiteks sisestades päike.ee näete te aadressribal tegelikult xn--pike-loa.ee.

Loe lähemalt

Tasuta viirusetõrje !?

AlgajaKorralik viirusetõrje maksab umbes 30 € aastas. Oma privaatsuse, turvalisuse ja mugavuse nimel soovitame see summa välja käia. Tasulised viirusetõrjed on paremad kui need, mida tasuta saab. Aga parem varblane pihus kui tuvi katusel, ütleb vanarahvas. Sama kehtib ka siin. Kui ei ole soovi viirusetõrje peale raha kulutada, siis ei tohi jätta ennast päris ilma kaitseta vaid kasutada tasuta viirusetõrjetarkvara. Üks levinumaid selliseid on AVG Free Edition. Järgnevalt anname väikese ülevaate antiviirusprogrammidest, mida saab kasutada vähemalt 1 aasta tasuta.

Avira AntiVir Personal on tavakasutajale tasuta toode, mis kaitseb viiruste, troojalaste, tagauste, helistajate, usside ja mõnede teiste pahavarade eest. Viirussignatuure uuendatakse automaatselt korra päevas, misjärel kuvatakse reklaamaken soovitusega hankida Avira AntiVir Premium versioon. Reeglina ei kuvata reklaami manuaalse uuendamise järel.
Programmi saab allalaadida siit: http://www.avira.com/en/avira-free-antivirus

AVG FREE on tavakasutajale tasuta toode, mis kaitseb viiruste, troojalaste, tagauste, helistajate, usside ja mõnede teiste pahavarade eest. Viirussignatuure uuendatakse automaatselt korra päevas.
Programmi saab allalaadida siit: http://free.avg.com/ww-en/download-avg-anti-virus-free

AVAST! on samuti tasuta antiviirusprogramm, mis  on mõeldud kodukasutajatele. AVAST! on mitmekülgne pahavara- ja viirusetõrjuja, mis kätkeb endas ka suurepärast reaalajakaitset. Tasuta kodukasutamiseks registreerimisel nõutavaid andmeid ja e-maili aadressi ei kuritarvitata, saadetakse vaid kood, millega saab pikaks ajaks õigused programmi tasuta kasutada.
Programmi saab allalaadida siit: http://www.avast.com/free-antivirus-download

Mis on kodulehe otsirobot?

Kas keegi on tundnud huvi, milleks on  juurkataloogis fail robots.txt ja milleks see vajalik on?
Seda faili robots.txt kasutatakse teatud failide/kataloogide kaitsmiseks või teisisõnu ei avaldata määratuid faile otsingumootoritele.
Teine funktsioon milleks saab veel robots.txt faili kasutada on kaitsta ennast halbade botide eest ehk teisisõnu võimalus kaitsa oma kodulehte spämmi eest ja salastaud failide/kataloogide avalikustamise eest.

Tihtipeale koguvad botid sinu kodulehelt e-posti aadresse ja pärast imestadakse kust tulevad igasugused spämmi e-mailid. Samas võid tihtipeale ka suvalistest otsingu mootoritest leida oma kodulehe linke, mida ei sooviks kuvada avalikult.

Järgnev juhend seletab lahti, kuidas kastatda robots.txt faili ning järgnevat juhendit võib kasutada ükskõik millises muus veebi struktuuris.

Süntaksist, mida kasutadakse robots.txt failis on limiteeritud ja väga lihtne mõista. Esimene osa juhendist määrab ära milliseid roboteid/bote lubatakse tuhnima sinu saidile.

User-agent: BotiNimi

Asenda BotiNimi roboti nimega. Näiteks User-agent: Googlebot
Kõikide botide lubamiseks kasuta * tärni.

User-agent: *

Teine osa juhendist käsitleb kindlate failide/kataloogide peitmist robotite/botide eest. Kasuta alljärgnevat näidet failidest ja kataloogidest, mida soovid kaitsta.

Disallow: /cgi-bin/

Selle näite järgi ei sisene keelatud kataloogi /cgi-bin/ robotid ja botid edasi. Kui katalooge on rohkem kui üks, siis kasuta iga kataloogi ees Disallow süntaksit.

User-agent: *
Disallow: /cgi-bin/
Disallow: /temp/
Disallow: /private/


Kataloogide juurde võid ka lisada vabalt faili nimesi, mida sa ei soovi avalikustada otsingute mootorites.

User-agent: *
Disallow: /admin.php
Disallow: /config.php
Disallow: /cgi-bin/
Disallow: /temp/
Disallow: /private/


Juhul, kui soovid tervet oma saiti keelata kindlate bottite eest siis kasuta alljärgnevat näidet. Iga boti puhul tuleks lisada peale vaba rida uus boti nimi.

User-agent: BotiNimi1
Disallow: /


User-agent: BotiNimi2
Disallow: /


Juhul, kui sinu saiti võivad kõik botid külastada, siis kasuta alljärgnevat näidet.

User-agent: *
Disallow:


Mõnigad populaarsemate otsingmootorite/bottide nimed, mida nimetatakse ka tänapäeval "spiders".

Roboti nimi <-> Otsingumootori nimi
Googlebot <-> Google
Googlebot-Image <-> Google Images
Slurp <-> Inktomi
ZyBorg <-> WiseNut/LookSmart
fast <-> Fast/AllTheWeb
Openbot <-> OpenFind
Scooter <-> Alta Vista

Botid, mida kasutavad spämmerid. Alusta User-Agent süntaksiga.

EmailSiphon
EmailWolf
ExtractorPro
CherryPicker
NICErsPRO
Teleport
EmailCollector

Kuidas ID-kaardiga digiallkirjastada dokumente?

Digitaalselt allkirjastatud dokumendi avamiseks ning allkirja kehtivuse kontrollimiseks ei ole vaja ID-kaarti, kuid allkirjastamiseks küll.

Allkirja andmiseks DigiDoci klientprogrammi võib oma arvutisse paigaldada. Programm võimaldab lisaks allkirja kontrollimisele ka ise ID-kaardi abil digitaalallkirja anda või olemasolevale allkirjale teist allkirja lisada. Programmi saab alla laadida ametlikult Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt https://installer.id.ee/.

Loe lähemalt

Mis on Torrent (BitTorrent)?

Torrent on süsteem põhineb P2P võrkudele (analoogselt tuntud p2p failivahetusvõrkudele nagu seda on  eDonkey, eMule, Bitlord ja teised taolised võrgud). Tema mõte seisneb selles, et kasutajad üle kogu maailma levitavad ja teevad oma failid kõikidele soovijatele üldkättesaadavaks. See on siis midagi taolist failide vahetamisega — st. BitTorrent on instrumendiks failide kopeerimisele ühelt kompuutrilt teisele kompuutrile.
Tema tööpõhimõte seisneb selles, et ta jagab Torrent võrgus olevate kasutajate poolt pakutavad failid eraldi fragmentideks (osadeks), mis jaotatakse seejärel antud võrgusüsteemis laiali temas asuvatele kompuutritele. Seejärel saad Sina endale vajaliku faili laadida alla nii et Sinule saabub selle faili üks osa ühelt arvutilt, teine osa teiselt kompuutrilt jne, seni kuni terve fail on alla laetud. Samal ajal võetakse ka Sinu kompuutrist teisele kasutajale vajaminevaid failiosasid, juhul muidugi kui Sul on need eelnevalt Torrent saitidest alla laetud.
Seda kõike tehakse nn .torrent failide abil, mis sisaldavad kogu vajaminevat infot nende päris allalaetavate failide (muusika, filmid, programmid, porno jne) kohta. Seega peab antud torrentvõrku kasutada sooviv osavõtja võimaldama ka omaenese kompuutrilt nende failifragmentide üleslaadimist, mis ta oli eelnevalt teistelt osavõtjatelt alla laadinud.
Failide pumpamisel võetakse failifragmendid erinevatelt kompuutritelt ja sellega suurendatakse oluliselt allalaadimisprotssi kiirust. Sel ajal kui Sa laed mingit faili (failisid) alla, teostad Sa samal ajal automaatselt ka sellesama allalaetud faili/failide (õigemini failijuppide) üleslaadimist (upload). 




Mis on arvutiviirus?

Viirused, ussid ja trooja hobused on pahatahtlikud programmid, mis võivad kahjustada teie arvutit ja selles talletatud teavet, aeglustada internetisidet ning kasutada teie arvutit enese levitamiseks teistesse arvutitesse; tavaliselt neisse, mis kuuluvad teie töökaaslastele, sõpradele ja sugulastele. Ettevaatusabinõusid kasutades ja mõistlikult käitudes saate nende ohtude ohvriks langemise võimalusi vähendada. See on nagu koduukse lukustamine oma perekonna kaitseks.

Lugege edasi, et tutvuda mõistete ja moodustega, mis aitavad kontrollida, ega te pole ohvriks langenud, ning lahendustega, mida saate kasutada oma arvuti turvalisemaks muutmisel.

Mis on viirus?

Viirus on arvutikoodijupp, mis kinnitab end programmi või faili külge, et arvutist arvutisse paljuneda ja nakkust edasi levitada. Viirused võivad rikkuda teie tarkvara, faile ning riistvara.

Viirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja isegi riistvara. 

Täpselt nagu inimesi nakatavate viiruste tõsidus varieerub lühikese gripi ja ebola vahel, on ka arvutiviiruste hulgas nii pisut häirivaid kui ka otseselt hävitavaid. "Klassikalise" viiruse levimiseks on vaja inimese abi, näiteks faili jagamist või meilisõnumi saatmist.

Mis on uss?

Uss, nagu ka viirus, on konstrueeritud ennast ühest arvutist teise kopeerima, kuid ta teeb seda automaatselt, kasutades arvuti funktsioone, mis on mõeldud failide või andmete transpordiks. Kui teie arvutisüsteemis on uss, võib ta iseseisvalt edasi liikuda. Usside võime massiliselt paljuneda kujutab endast suurt ohtu. Näiteks võib uss saata enese koopiaid kõigile teie aadressiraamatus leiduvatele e-posti aadressidele, teha sama igas järgmises arvutis, kuhu tal õnnestub levida, ning põhjustada doominoefektina väga palju võrguliiklust, mis võib aeglustada ettevõttevõrke ja internetti. Uued ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke, pannes teid (ja kõiki teisi) ootama internetis veebilehekülgede kuvamist võib-olla kaks korda kauem.

Uss Liik viiruseid. Uss ei vaja levimiseks üldjuhul kasutaja tegevust ning levitab endast võrkudes terviklikke koopiaid (võib ka muteeruda). Uss võib kasutada mälu või võrguühendust ning sellega põhjustada arvuti töövalmiduse kao.

Kuna ussid ei vaja levimiseks "peremeesprogrammi või -faili", võivad nad ka teie süsteemi tungida otse võrgu kaudu ning võimaldada kellelgi teisel teie arvutit kaugjuhtimise teel kasutada. Näiteks hiljutine uss MyDoom oli konstrueeritud avama nakatatud süsteemides "tagaukse" ning kasutas ohverarvuteid veeibisaitide ründamiseks.

Mis on trooja hobune?

Nii nagu müütiline trooja hobune nägi välja nagu kingitus, kuid sisaldas Kreeka sõdureid, kes Trooja linna vallutasid, on tänapäeva trooja hobused arvutiprogrammid, mis näivad kasulikud, kuid tegelikult ohustavad teie turvalisust ja võivad teha palju hävitustööd. Hiljuti levis üks trooja hobune meilisõnumina koos manusfailidega, näiliselt Microsofti turvavärskendustega; tegelikkuses osutusid need viirusteks, mis üritasid välja lülitada viirusetõrje- ja tulemüüritarkvara.
Trooja hobused levivad, peibutades inimesi käivitama programme, mis näivad pärinevat ohutust allikast. Trooja hobuseid saab kaasa panna ka tarkvarale, mida te tasuta alla laadite. Ärge kunagi laadige alla tarkvara allikast, mida te ei usalda.

Kuidas ussid ja viirused levivad?

Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega mälupulkadel,  CD/DVD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti, suhtlusprogrammide, veebilehtede, P2P-programmide teel ning väljajagatud ressursside kaudu, kasutades selleks nn. turvaauke.
Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.

Paljud kõige ohtlikumatest viirustest on levinud eelkõige meilisõnumite manustena - failidena, mida saadetakse koos meilisõnumiga. Tavaliselt on lihtne näha, kas meilisõnumiga on kaasas manus, kuna sõnumi juures kuvatakse kirjaklambri-ikoon, mis kujutab manust ning mille juures on manuse nimi. Meilimanustena võite igapäevaselt saada mitut erinevat tüüpi faile, näiteks fotosid, Microsoft Wordis kirjutatud kirju ja kasvõi Exceli arvutustabeleid. Viirus käivitatakse, kui te manusfaili avate (tavaliselt manuse ikooni topeltklõpsates).

Näpunäide: Avage meilisõnumite manuseid vaid siis, kui te manust ootate ning teate täpselt mis failiga tegemist on.

Kui saate kelleltki tundmatult meilisõnumi koos manusega, tuleks see viivitamatult kustutada. Kahjuks pole enam turvaline avada ka tuttavatelt inimestelt saabunud meilimanuseid. Viirused ja ussid võivad teavet meiliprogrammidest varastada ning saata ennast ise edasi kõigile, kes teie aadressiraamatus kirjas on. Seega, kui saate kelleltki meilisõnumi, mis pole arusaadav, või koos manusfailiga, mida te pole oodanud, võtke alati saatjaga ühendust ja küsige sõnumi sisu kohta järele.

Viirused võivad levida ka koos internetist alla laaditavate programmidega, või sõpradelt laenatud või isegi poest ostetud ketastega. Taolised viiruste levimise viisid on vähem levinud. Enamasti saadakse viirus tundmatu meilisõnumi manuse avamisel ja käivitamisel.

Kuidas saan kontrollida, ega mul pole ussi ega muud viirust?

Nakatunud programmi avades ei pruugi te teada, et sellega kaasneb viirusega nakatumine. Teie arvuti võib hakata aeglasemalt töötama, sisendile mitte reageerida või pidevalt mõne minuti järel töö katkestada ja taaskäivituda. Mõnikord ründab viirus faile, mida on vaja arvuti käivitamiseks. Sellisel juhul võite arvuti toitenupust käivitamisel jääda tühja kuvari ette ootama.

Kõik need sümptomid on arvutiviirustele iseloomulikud märgid - kuigi neid võivad põhjustada ka riist- või tarkvaraprobleemid, millel pole viirustega midagi pistmist.

Olge ettevaatlikud meilisõnumitega, mis sisaldavad hoiatusi, nagu oleksite te ise saatnud viirust sisaldava meili. See võib tähendada, et viirus on võltsitud meilisõnumile märkinud saatja aadressiks teie aadressi. See ei tähenda tingimata, et viirus oleks teie arvutis. Mõni viirus oskab meilisõnumite aadresse võltsida. Seda on nimetatud ka "spuufimiseks".

Kui teie arvutisse pole installitud ajakohast viirusetõrjetarkvara, pole muud kindlat moodust veendumaks, kas arvutis on viirus või mitte.

ITHOOLDUS EESTI OÜ

Reg.nr. 10250525
KMKR Nr: EE100225950
Turu 34b,
51004 Tartu, Eesti

Swedbank
IBAN: EE632200221017995424

Avatud / Suletud

Esmaspäev - Reede
9.00 - 17.00
Laupäev - Suletud
Pühapäev - Suletud

Kontaktid

Seadmete ja teenuste müük

+372 601 6464
+372 50 20 212

Arvutihooldus ja teenindus

+372 641 4883
+372 51 00 345

E-post
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.