Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update'id.

Soovitav on oma Windows seadistada nii, et näeksid ka failinime laiendeid. Need on reeglina 3-tähelised lühendid mille alusel Windows saab aru, kas tegemist on näiteks Wordi dokumendiga (.doc) või programmiga (.com, .exe, .bat, .vbs, .pif). Kui näed midagi programmile viitavat, ära seda kindlasti ava.
Laiendite näitamise lubamiseks (winXP näide) ava suvaline kataloog, näiteks My Documents, ning vali Tools/ Folder Options, selle alt View ning võta ära linnuke rea Hide extensions for known file types eest. Nüüd näed alati, kas tegemist on tõesti näiteks Wordi dokumendiga või mõne kurja viirusega.

Suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile ja seda isegi juhul, kui saatjaks on tuttav inimene. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne.

Suhtu eriti umbusklikult failidesse, mida levitatakse interneti uudisegruppide (news) jututubade (chat) ja MSN Messengeri laadsete programmide kaudu.

Kui kasutad Windows XP-st vanemat op. süsteemi, on soovitav kasutada personaalset tulemüüri programmi, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist.

Kasuta kindlasti viirusetõrje tarkvara ehk antiviirust!

Oma failide kindlustamiseks ning tööaja mõistlikuks kasutamiseks tuleks arvutis kasutada viirusetõrjeprogramme. Need ei anna küll täielikku garantiid, et Su arvuti viirustest puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et viirustõrje programmid võivad muuta vanema arvuti veidi aeglassemaks. Mitte mingil juhul ei tohiks arvutisse panna korraga kahte või rohkemat viirustõrje programmi. 

Eelmisest punktist pole mitte mingit kasu, kui antiviirus (viirusetõrje programm), mida kasutad, ennast vähemalt kord päevas uute viirusetunnustega ei uuenda, sest moodsad viirused levivad päevaga. Näiteks nakatas viirus nimega Nimda ühe ööpäevaga 2.2 miljonit arvutit. Viirusetõrjetarkvara tootjatel kulus paar-kolm tundi vajalike paranduste tegemiseks.

Erinevaid viirustõrje programme on päris palju. Tuntumad viirusepeletajad on ehk  ESET NOD32 Antivirus, F-Secure, McAfee, Norton, jne.

Siiski on AVG AntiViruse lehelt aadressilt http://www.grisoft.com/ võimalik oma arvutisse tõmmata kodukasutamiseks tasuta viirusetõrje programm AVG Free Edition. Lisaks sellele on kodus kasutamiseks tasuta mõeldud antiviiruse tarkvara AntiVir Personal Edition, mille saad alla laadida aadressilt http://www.free-av.com. Kodukasutuseks saab tasuta tõmmata ka aadressilt http://www.avast.com Avast Home Edition viirusetõrje programmi. Internetist otsides leiab tasuta viirusetõrjujaid ilmselt veelgi. Siiski enamasti nõuavad programmid kasutaja andmete eelnevat registreerimist.
Kui viirus on juba arvutis siis tihtipeale viirusetõrje programmi enam installeerida ei saa. Sellisel juhul on abi saamiseks targem pöörduda meie spetsialisti poole.