Viirusetõrje on olulisim abimees

Viirusetõrje on esimene abimees arvutiviirustega võitlemiseks. Viirused on programmid, mis sunnivad arvutit kõik andmed kustutama, kasutaja infot kopeerima ja edasi saatma vms. Viiruseid ei looda nalja pärast, vaid raha teenimiseks. Selle tõttu kirjutatakse neid enamasti maailmas enimkasutatud Windowsi jaoks. Viirustõrje vaatab läbi iga faili ja teeb leitud viirused kahjutuks.

ESET pakub kõige kiiremat, efektiivsemat ja proaktiivsemat viirusetõrje- ja nuhkvaratõrjetarkvara, mis teeb pahavara kahjutuks enne, kui need teie arvutit ründavad. Mitte keegi ei paku paremat ennetavat kaitset kui ESET!

Kasutage tulemüüri

Tulemüür on valvur, mis otsustab, milline info pääseb arvutisse ja milline mitte. Tulemüür on juba sisse ehitatud igasse operatsioonisüsteemi (näiteks Windows, Linux, jne), Oluline on seda mitte välja lülitada. Mitmed tulemüüri tarkvarad pakuvad välja erinevad automaatsed seaded, nt. turvalisuse kõrge, keskmine või madal tase.
Tulemüür kuulub paljude viirusetõrjepakettide juurde, lisaks saab seda ka täiesti eraldi installeerida.

Uuendage operatsioonisüsteeme

Iga tarkvaratootja pingutab, et tema toodang töötaks korralikult ning parandab avastatud turvaaugud nii kiiresti kui võimalik. Selleks väljastavad nad turvapaikasid. Enamasti annavad programmid ise märku, et uued turvapaigad on allalaadimiseks ja installeerimiseks valmis. Kui olete turvapaikade automaatsed uuendused keelanud, saate neid alla laadida iga operatsioonisüsteemi kodulehelt.

Tehke varukoopiaid

Mis juhtub, kui mõni viirus või pahatahtlik häkker kustutab arvutis olevad failid või läheb kõvaketas lihtsalt rikki? Kui hoiate oma arvutis olulisi dokumente, kirju või pilte, mille kadumisest oleks tõsiselt kahju, siis paigutage need failid kindlasse kataloogi ja tehke neist varukoopiaid. Koopiaid võib teha CD-le, DVD-le, välisele kõvakettale või interneti teenusepakkuja pakutavale kettapinnale. Viimasel juhul peate jälgima, et tagatud oleks failide turvalisus.

Ettevaatust e-posti lugemisel

Enamik arvutikasutajaid saab rämpsposti ehk spämmi. Mitmed kirjad võivad ära kasutada inimeste nõrkusi, kirjutades näiteks, et kirja saaja on võitnud suure auhinna. Täpsema informatsiooni saamiseks tuleb avada e-kirja manus (attachment) või klikkida lingil. Selliste kirjade eesmärgiks on petta inimestelt välja infot - internetipanga paroole, krediitkaardi andmeid vms. Ärge avage tundmatutelt inimestelt saabunud e-posti manuseid ega klikkige kirjas olevatele linkidele.

Kuna rämpspost võib levida ka ilma, et arvutiomanik sellest teaks, siis ärge avage ka tuttavatelt inimestelt saabunud kahtlase laiendiga faile (nt. exe, .com, .bat, .pif, .zip). Kui põhiliselt eesti keeles suhtlev sõber hakkab ootamatult võõrkeelseid kirju saatma, paluge tal kontrollida ega tema arvuti äkki nakatunud pole.

Tõsiselt ei maksa võtta ka ettepanekut laadida alla spetsiaalne videovaatamisprogramm, et ühe konkreetse saidi sisule paremini ligi pääseda. Suure tõenäosusega on seal küljes ka viirus.

Kasutage „tugevaid” paroole ja ID-kaarti

Paroolid on mõeldud selleks, et kaitsta infot. Võite olla kindel, et sissetungija proovib esimeses järjekorras paroolina teie nime, sünnikuupäeva, auto numbrit või märgikombinatsiooni ‘admin123′. Kui neist ei piisa, kasutatakse parooli äraarvamiseks spetsiaalset programmi, mis kõigepealt katsetab võimalike paroolidena sõnaraamatus leiduvaid sõnu. Kui kasutate paroolina keerulisemaid kombinatsioone võib parooli murdmiseks kuluv aeg olla piisavalt pikk, et panna sissetungijat oma ettevõtmisest loobuma. 

·          Parooli pikkus võib varieeruda – mitmed interneti pangad ja e-teenuste pakkujad nõuavad, et parooli pikkus oleks vähemalt 6 sümbolit.

·          Valige erinevate teenuste jaoks erinevad paroolid.

·          Parool peab olema piisavalt keerukas. Kasutage erinevaid sümboleid - väikesi ja suuri tähti, numbreid, kirjamärke.

·          Ärge kirjutage paroole üles, vaid looge enda jaoks süsteem, kuidas neid meeles pidada.

·          Mitmed häkkerid püüavad sokutada arvutitesse klaviatuuri vajutuste pealtkuulamise programme nn. keylogger’eid, et saada teada näiteks internetipanga paroole. Selle vastu aitab tõhusalt ID-kaart või PIN kalkulaator.

Programmide allalaadimisel  tuleb olla ettevaatlik

Internetis levib väga palju erinevaid programme, mida on võimalik tasuta arvutisse installeerida. Tihti ei ole nende programmidega kaasas kasutusjuhendit ega õpetust, kuidas installeeritud programmi hiljem arvutist eemaldada. See on kõige selgem märk, et tegu võib olla pahatahtliku programmiga. Seega, enne iga uue programmi allalaadimist ja installeerimist püüa välja selgitada, kas teil on seda programmi ikka vaja ja millised ohud arvuti turvalisusele sellega kaasnevad.

Privaatsuse kaitsmine internetis

Internetis suheldes ei ole enamasti võimalust teisele inimesele silma vaadata ja veenduda, millised on tema tegelikud kavatsused. Nii võib näiteks jututoas ennast 14 aastaseks tüdrukuks nimetav inimene olla tegelikult hoopis 50 aastane meesterahvas. Seetõttu tuleks olla ettevaatlik, kui internetituttav soovib kohtuda nii öelda „päris maailmas”.

Kui teilt küsitakse personaalset informatsiooni – nime, isikukoodi, elukoha aadressi, telefoni numbrit, pangakonto numbrit, e-posti aadressi, siis enne selliste andmete edastamist uurige, kuidas ja milleks neid andmeid kasutatakse ning kuidas andmeid kaitstakse.

Pidage meeles ka seda, et pank ei küsi kunagi e-posti vahendusel andmeid ega käsi vahetada internetipanga paroole.

Kaaluge erinevaid võimalusi

Lisaks Windowsile on olemas veel palju operatsiooni-süsteeme – Mac, BSD ja Linuxi perekond. Kuna kurjategijatele on kõige tähtsam raha, ründavad nad maailmas enimkasutatud operatsioonisüsteemi. Küsige spetsialistilt nõu, milline eelpoolnimetatud operatsioonisüsteem teile paremini sobiks. Siiski, kui kasutate arvutit ainult mängimiseks, ei ole Windowsile selles osas vastast.

Küsige nõu IThooldus.ee asjatundjatelt

Kui Te ei tunne end arvutimaailmas kindlalt, ärge häbenege spetsialistidelt abi küsida. 

Allikas: Arvutikaitse